cueFlash

Glossary of Arvutid eksam

Start Studying! Add Cards ↓

Created by Siim

Deck Info

Description

Tags

Recent Users

AND
Konjunktsioon ehk loogiline korrutamine. Kui vähemalt ühe argumendi väärtus on 0, siis on funktsiooni väärtus 0. Funktsiooni väärtus on 1 ainult siis, kui kõigi argumentide väärtused on 1-d.
OR
Disjunktsioon ehk loogiline liitmine. Kui vähemalt ühe argumendi väärtus on 1, on funktsiooni väärtus 1. Väärtus on 0 ainult siis, kui kõigi argumendite väärtused on 0.
NOT
Funktsiooni väärtus on alati vastupidine argumendi väärtusele.
NOR
VÕI - EI loogikaelement. Realiseeritakse loogilise liitmise eitust ehk disjunktsiooni eitust. Loogikaskeemides tähistatakse seda nagu VÕI-loogikaelementi, millele on lisatud eituse tunnusena väike ring.
NAND
JA-EI loogikaelemendiga realiseeritakse loogikafunktsiooni konjunktsiooni eitust ehk loogilise korrutamise eitust. Loogikaskeemides tähistatakse seda nagu VÕI-loogikaelementi, millele on lisatud eituse tunnusena väike ring.
XOR
On tõene juhul, kui A ja B väärtused ei ole samad. Kui kõik argumendid on kas ainult 1 või ainult 0, siis ei ole võrdus tõene.
Kombinatsiooniskeemid
Sellised skeemid, millel ei ole mälu omadusi. Nad kirjeldavad loogikafunktsioonidega, milles ei ole aja parameetrit. Teades hetkel sisendite väärtusi, saame arvutada samal hetkel väljundite väärtused vastava loogikafunktsiooni abil. Pole oluline, millised olid sisendite väärtused eelmistel hetkedel. Kombinatsiooniskeemide loogikafunktsioonides ei ole vaja näidata, mis hetkel neid väljundite väärtuste arvutamiseks kasutatakse.
Järjestikskeemid
Loogikaelementidest koostatud skeemid, millel on mälu omadused. See tähendab, et kõnealusel hetkel on väljundite väärtuste määramiseks vaja teada väljundite väärtusi ka eelnevatel hetkedel. Sel juhul sisaldab olek infot eelnevate hetkede väljundite väärtuste kohta. SÜnkroonsel järjestikskeemil on spetsiaalne taktsisend, mis määrab üleminekuaja ühest olekust teise. Asünkroonsel järjestikskeemil toimub üleminek ühest olekust teise mõne sisendi väärtuse muutmisel. Oluliselt laialdasemalt on kasutusel sünkroonsed järjestikskeemid, sest seal on väärtuste mutumiste liikumist loogikaskeemi kaudu lihtsam juhtida ja jälgida. Järjestikskeemi sisemist struktuuri võib vaadelda koosnevana kahest osast: 1)funktsioonid, mis määravad väljundite väärtused olenevalt selle hetke sisendite väärtustest ja olekust 2)funktsioonid, mis määravad uue oleku olenevalt varasemast olekust ja selle hetke sisendite väärtustest.

Add Cards

You must Login or Register to add cards